Buss 3565 esimest päeva liinil. Foto: Mark Kitajev
Astusin 30.10 bussi nr 36 suunaga Nõmmele ja mind pani ahhetama, et terve bussi sisu oli nagu oleks looduse keskele sattunud – põrand nagu muru, isegi sinine taevas oli ja kõik, mis sinna vahele jääb. Imeline ja mõnus interjöör. Lapsele meeldis ka väga. Tegin kohe pilte ja saatsin sõbrannadele, et näete, kui mõnus on bussiga sõita. Loodan, et innustasin sellega. Aitäh sellise loovuse eest. Palun jätkake sellega!
23.10 hommikul tahtsin sõita bussiga nr 72 Vambola peatusest koju, aga olen vanainimene ja koperdasin, et kiiremini jõuda bussile, olin hädas ja arvasin, et nüüd jään küll sellest bussist maha. Kuid bussijuht oli nii sümpaatne mees, kes nägi minu ponnistusi ja ootas, kuni ma sain bussile. Olen kogu südamest tänulik bussijuht Tarmole, sest sellist tähelepanelikku suhtumist eakatesse on ääretult harva näha.
15.10 kella 11:20 paiku ootasime bussi 18 Vikerkaare peatuses Nõmmel, et sõita Laagri poole. Olin kahe väikese lapsega (4- ja 2-aastane) ja nende ratastega. Minul on ainult kaks kätt, aga hoida ja aidata oleks vaja kolme (tõsta rattaid ja abistada 2-aastast bussi astuma, maha astuma). Peatusesse sõitis buss, juhiks naine, kes sõbraliku ilmega naeratas, peatas madala astmega bussi täpselt meie ees, arvestades sellega, et ka pisem saaks bussi astuda ja oli peatumisel kannatlik. Väga kiidan ja tänan sellise suhtumise eest juhti, kes laupäeva hommikul nr 18 liinil sõitis!
Soovin avaldada trammijuhile kiitust ja teha ettepanek tunnustada ja võimalusel premeerida. Nimelt juhtus tütrega selline lugu, et naastes välismaalt hilisõhtul üsna suure pagasiga, ununes trammi üks väga väärtusliku sisuga seljakott. Juhtum leidis aset 09.10 õhtul veidi peale 22:00. Ta sõitis suunal Lennujaam-Tondi trammiga nr 517. Me numbrit ei teadnud ja paanika peale käivitasime otsingud, teades vaid, et seljakott jäi 90% tõenäosusega kl 22 paiku Lennujaamast väljunud trammi. Meie otsingute tulemusel õnnestus lõpuks sattuda õigesse trammi ja vestelda naisjuhiga ja rõõm oli ülisuur, kui ta meie selgituste ja kirjelduste peale ulatas oma kabiinist kadunud seljakoti. Palun tunnustada teda väga meeldiva suhtumise ja abivalmiduse eest!
Soovin jagada bussisõidust head emotsiooni ning palun edastada tunnustavad sõnad bussijuhile. Sõitsin u 17:30 bussiga nr 36 (nr 584TAK) Kesklinnast Nõmme poole, bussis oli ka kaks ratastoolis sõitjat. Mulle väga sümpatiseeris juhi käitumine, kes hoolimata kiirest tööpäevast ning ummikutes olemisest leidis aega ja tuli ratastoolis olevate sõitjate käest täpsustama nende väljumise ja sihtkoha kohta, et ikka kindlasti õiges peatuses neid abistama tulla.
