Kristjan Salvetile meeldib bussiroolis
TLT on kiirete muutuste tuules. Üha enam keskendume pakutava teenuse kvaliteedile ning selleks, et parimana püsida, vajame noori tarmukaid roolikeerajaid, kellele on oluline, et nende tehtu ka linlastelt positiivse hinnangu pälviks. Mõistmaks, millised väärtused ja väljakutsed meelitavad TLT-sse noorema põlvkonna esindajaid, tegid Siseuudised juttu Kristjan Salvetiga, kellel mõne aja eest täitus meie ettevõttes bussijuhina esimene tööaasta.
Bussijuhi tööd õppis Kristjan hindama juba maast madalast, kui tuttava bussijuhiga kaasa sõites sai tutvuda selle väärt ameti argipäevaga. Kohe kui vanus lubas, õppis Kristjan bussi juhtimise saladused ja nipid Odium autokoolis selgeks, ent kulus veel paar aastat, enne kui endale vajaliku kategooria load vormistas. Ning seejärel polnud enam kahtlust, et alustada tuleb Eesti suurimas ühistranspordiettevõttes TLT-s.
Kristjan on bussikabiinis oldud ajaga saanud selgeks, mida selle ameti pidajatelt oodatakse. Aastajagu tööd on õpetanud, et esmatähtis on jääda liikluses rahulikuks ning kui sujuvalt sõita, saab hakkama iga olukorraga. Enne bussijuhiks asumist kaubaautol sõites oli klientidele tellimuste kättetoimetamisega pidevalt kiire ning õigeks ajaks kohalejõudmiseks tuli vahel jõulisemalt gaasi anda. Bussiga peatusest teise veeredes seda muret pole, kuna graafikud on mõistlikud ja tänu sellele kulub närve märksa vähem. Mõni liin tundub Kristjanile isegi liiga aeglane.
Mis puutub ettevõttesse ja selle juhtidesse, jagub Kristjanil vaid kiitvaid sõnu. Positiivse poole pealt märgib ta vastutulelikkust graafikute koostamisel ning et kui ootamatult läheb tarvis vaba päeva, siis see reeglina ka antakse. Usalduslik vahekord ülemuste ja kolleegidega on samuti väärtus omaette. Kristjan möönab, et on ettevõttes toimuvaga väga rahul. Isegi karussellmeetodi mainimine, mis nii mõnegi vana bussihundi nina kirtsutama paneb, ei muuda Kristjan Salvetit emotsionaalseks. Ta küll möönab, et busside pideva vahetamisega harjumine võib võtta aega, sest masinatel on eripärad, millega tuleb arvestada. Erinevaid liine sõita on Kristjani arvates aga pigem huvitav, mitte kurnav. Praegugi on tema teenindada nii 18, 36, 40, 23 kui ka 42, 12 ja 13 liinid, asi see siis mõned marsruudid lisaks võtta. Kristjan ei pea end inimeseks, kes iga hinnaga vanast ja harjumuspärasest kinni hoiab, vaid pigem uutele väljakutsetele avatuks. Tema jaoks on vaheldusrikas ja huvitav töökeskkond, mida TLT pakub, omaette väärtuseks.
Oma tulevikku näeb Kristjan jätkuvalt bussiroolis. Lisaks ootab ta enda kõrvale üha rohkem noori ja hakkajaid tegijaid, kelle bussijuhiks tulekut takistab praegu seadus, mis lubab istuda ühissõiduki rooli alles kahekümne neljandast eluaastast. Kahjuks on selleks ajaks paljudel perspektiivikatel noortel juba amet valitud. Seadus vajaks muutmist, sest vanusepiiri alandamine tooks TLT-sse juurde tublit noort vahetust staažikatele juhtidele. „Ehk oleks juhatusel mõtet nuputada, kuidas seadusandja selleni viia,“ mõtiskleb Karistjan.
Töökaaslastega on Kristjani suhted head. Vanemad tegijad on teda ikka aidanud. Eriti tihe suhtlus on Kristjanil kujunenud Aivar Lippuriga, kes kogenud bussijuhina oli tema kõrval stažeerimise perioodil. Praegugi võtab Kristjan temaga ühendust, kui tekib probleeme, millele pikema staažiga juht hõlpsamalt lahenduse leiab.
„Vanasadama trammiliini ehituse tõttu tõotab suvi tulla bussijuhtidele keerukas, kuid ega sellepärast tasu veel meelt heita,“ arvab Kristjan. Kuigi juba praegu on Laikmaa tänav parasjagu umbes ning Gonsiori ja Laikmaa täieliku sulgemise järel võib olukord veelgi teravneda, peab lootma sellele, et tööde lõppedes kesklinna liiklus taas normaliseerub. „See üks suvi tuleb lihtsalt vastu pidada,“ kinnitab Kristjan.
Aasta on Kristjanile möödunud huvitavalt. Oskustes on toimunud märgatav areng, lisandunud enesekindlust ja juhtkonnapoolset usaldust. Soovime, et järgmised kümme, kakskümmend ja nii edasi aastat sujuksid sama edukalt ning tulevaste tööjuubelite tähistamisel võiks Kristjan Salvet kinnitada, et peab maailma toredaimat ametit maailma parimas ühistranspordiettevõttes.
Tekst: Ivo Parbus.
