TÄISMAHUS: Kuum tool september 2022
Gerly: Tere kallid kolleegid jälgima meie otsesaadet Uued juhid kuumal toolil. Rõõm on näha, et teid on meiega nii palju. Selle põneva tunni jooksul loodame saada vastused meid puudutavatele aktuaalsetele teemadele ja teie saadetud küsimustele, mida kogunes päris palju. Aitäh kõigile, kes küsimusi saatsid. Minu nimi on Gerly Saar ja modereerin tänast saadet. Minuga on stuudios liitunud meie uued juhid Kaido ja Andrei. Tere tulemast!
Kaido ja Andrei: Tere hommikust!
Gerly: Meiega pidi olema ka kolmas liige Lennart, kuhu tema jäi?
Kaido: Esmalt ütlen, et tore, et meid kolm on, oleks juhatuse liikmeid kaks, siis täna üksinda oleks siin ebamugavam istuda. Lennartiga on nii, et paraku korjas ta üles selle haiguse, mida keegi meist saada ei soovi ehk Covidi. Tean, et Lennart on ekraani taga meid kuulamas, nii et soovime Lennartile head paranemist! Et ruttu-ruttu laua taha tagasi saaks. Hoiame sulle kõik pöialt!
Gerly: Kiiret paranemist! Enne küsimuste juurde liikumist annan sõna Kaidole, kes räägib, milline on TLT täna?
Kaido: TLT on tegelikult vägev ettevõte. Arvan, et kõik, kes täna siin töötame, meid on üle 2100, võivad organisatsiooni üle uhked olla. Minu kogemus on alla 2 kuu, aga seest on see kindlasti suurem kui väljast paistab. Kui igapäevaselt linnaliikluses oled, olles ise 1998. aastast tallinlane, siis seda tähele ei pane. Nüüd on minul tekkinud professionaalne kretinism: nii kui ma linnas sõidan, vaatan, kuidas mu kolleegidel läheb rooli taga, kuidas meie bussidel liikluses läheb. Arvan, et võime oma organisatsiooni üle uhked olla.
Gerly: Tänud ülevaate eest. Kuid enne kui küsimuste juurde liigume, et paljud näevad-kuulevad teid esmakordselt ja tahavad teie kohta rohkem teada, siis küsin kiire küsimuse. Kaido, kui sa saaksid enda iseloomustamiseks valida 3 omadussõna, siis millised need oleks?
Kaido: Ennast on alati hästi raske iseloomustada. Ma teeks vastupidi. Andrei, kuidas sina mind iseloomustaksid 3 sõnaga?
Andrei: Kaido on kiire, tegus ja julge.
Kaido: Andrei on sõnapidaja, aus ja temaga on lihtne koos töötada, sest oleme 2004 või 2005 temaga koos linnavalitsuses töötanud, meil sellist ühist keelt oli hästi lihtne leida.
Gerly: Väga hea. Küsiks ka Andreilt: kui peaksid tegema liftikõne ja end tutvustama 15 sekundiga, siis kuidas sa seda teeksid?
Andrei: Ma arvan, et ütleksin oma nime. Seda on keeruline teha, kui sa ei tea, kellele seda teed. Minu õnn on see, et olen linnas olnud päris pikalt ja ka TLT-ga seotud olnud. Usun, et meie töötajad suuremal või vähemal määral mind teavad. See olekski, et tere, olen Andrei ja nüüd olen teiega pisut enam kui varasemalt.
Kaido: Naljaga pooleks, siis meil on ettevõttes väga palju Andreisid ja Tatjanasid. Mul endal on ka vahepeal raske öelda, et kumb ta on, Novikov või Andrei. Aga kindlasti jääb see inimestele meelde.
Gerly: Aga liigume edasi küsimuste juurde. STOPP-nupu kasutamine. Meil tuli infosse, aga võtaks paari sõnaga üle selle.
Kaido: Aitäh, see on väga hea küsimus. Teadmata, et see küsimus tuleb, siis üleeile oli see päev, kui saatsin töötajatele laiali ühe kirja. See kiri ei olnud kindlasti noomimiseks, vaid meelde tuletamiseks. Me ei ole transpordiettevõte, me oleme seotud veeremiga, kuid oleme teenindusettevõte. Igal aastal, eeldatavalt sel aastal teenindame 100 miljonit reisijat. Iga reisija, kes meiega sõidab, annab hinnangu meie ettevõttele. Kuigi siin on eelnevatel aastatel mõeldud, et kas see on vajalik, siis palun kõiki, kes on roolis, veenduge, et inimene saab oma peatuses maha. Ja teistpidi, et siit peatusest kõik saavad peale, kes on tahtnud. Meie teenindusettevõtte imidž algab ühistranspordipeatusest. Siin antakse meile esimene hinnang. Palun kõiki, pidage reeglitest kinni, teeme selle peatuse, veendume, naeratame reisijale ja kõik on hästi.
Gerly: Väga hea, see vastas ka küsimusele, mis puudutas peatusest möödasõitu. Võtaks järgmise, mis on seotud busside parkimisega vaheajal, jätmiseks selleks mitte ettenähtud kohta. Kui peab tooma garaaži, kuid jäetakse buss Õismäele, mis sellega kaasneb?
Kaido: Andrei, räägi ka.
Andrei: Tegelikult seal on omad reeglid. Iga VKO peaks need siseselt paika panema ja need on paigas. Mul on keeruline minna iga VKO tasandile, öelda, et peaks olema nii või naa, kindlasti on väikeseid erandeid, kuid üldjuhul selle korra paneb paika veokorraldus. Nagu iga kord, on ka see täitmiseks.
Gerly: Aitäh. Liigume edasi töötajate heaolu ja töötingimusi puudutavate küsimusteni. On selge, et soovime pakkuda töötajatele tingimusi, mis soosivad töö tegemist.
Kaido: Sa tahad küsida, kuidas meil läheb, kas me hoolime oma töötajatest? Muidugi hoolime! Üks näide: mulle taheti see nädal tuua uued toolid. Siis mõtlesin, et aga mis nendel vanadel toolidel viga on? Neli jalga on all ja käetoed on olemas. Minu jaoks juhina on oluline, et head bussi-, trolli-, trammijuhid, pesijad, remonditöötajad jne, et teie töötingimused oleksid korras. Siin tuleb peagi küsimus, et kuidas meil läheb lõppjaamadega, dušinurkadega – siis lähiaastate prioriteediks on juhtimiskeskus, et juhtimine oleks üheskoos, et Kadaka tee fuajee või dušinurgad oleks korras, ehk siis pöörame rohkem tähelepanu teie töötingimustele. Tean, et uued riided on tulemas aasta lõpus. Meie veerem on täna väga korralik, busside puhul keskmine vanus 3,9 aastat, Euroopa tasemel täiesti korralik. Siit ka näide: jätsime 30 vana diiselbussi alles. Tean, et osad juhtidest ei tahtnud peale uutele gaasibussidele üleminekut vanadele diiselbussidele tagasi minna, sest loomulikult, kui sul on head töötingimused, siis see on justkui tagasiminek. Juhatuse prioriteet on lähiaastatel kindlasti töötingimuste parandamine.
Andrei: Kui räägime lõppjaamadest, siis igaüks näeb, et on toimunud parandamist. See aasta tehakse veel palju ära: Kaido mainis, et Kadaka teel minnakse veel duššide ruume korrastama. Või siis Suur-Paala või Akadeemia tee lõppjaam – Kadaka ja Akadeemia ristil olev. Koplisse minnakse veel sel aastal. Väiksemad asjad ka nagu Peterburi tee sissepääs. Järgmisel aastal on kindlasti veel Rannamäe tee ehk Balti jaama seisuplatsi olmetingimused, mis praegu käiakse piltlikult öeldes buldooseriga üle. Varsti algab seal lammutus ja järgmisel aastal tahaks sellega edasi minna. Lisaks suuremad asjad: pesula peaks minema projekteerimisse, mis Lasnamäel. Töö- ja olmetingimused, mis on majades, on üks asi. Teine asi on see, mis on bussid. Meil on palju uut veeremit, mis tulnud ja mis veel tulemas. Need on igapäevased töötingimused ja see, kus sa töötad, kus vahetad riideid, kuhu sa tuled igapäevaselt tööle, see on oluline töötajale ja see on ettevõtte nägu.
Gerly: Aga nüüd tõeliselt kuuma teema juurde. Raha – see huvitab meid kõiki. Hinnad on kasvanud, inflatsioon tõuseb. Kas on lootust palgatõusule?
Kaido: Aitäh, see on väga hea küsimus. Iga juht ootab, et seda küsitakse. Olen 20 aastat pidanud inimesi juhtima ja iga aasta seda küsitakse. Kust see raha tuleb? Numbritega ei tahaks teid siin reede hommikul pikali joosta, aga meie eelarve on 104 miljonit. See on väga suur summa. Täna meie veeremis umbes 570 bussi, 64-65 trammi ja 45 trolli, siis see ongi suur. Me sõidame 34 miljonit km igal aastal, igal tunnil 4000 km Tallinna linnas. Meie raha tuleb enamusest Tallinna linna eelarvest. Meie enda tulu on väga väike, saame küll veidi renditulust, reklaamimüügist jne, aga enamus tuleb Tallinna linna eelarvest. Saame öelda küll, et 1. jaanuar palk tõusis 8%, see on väike tõus teame ja loomulikult juhatusega toetame palgatõusu. Tahame, et meie inimesed teeks tööd ega peaks mõtlema sellele, kuidas toime tulla. See, kui palju % palk tõuseb, selgub lähikuudel. Täna istub linnavalitsus koos ning vaadatakse, kui palju ühele või teisele organisatsioonile on võimalik järgmiseks aastaks raha juurde anda. Meie oleme oma taotlused ära andnud ning veel eile õhtul kasutasime võimalust 3 juhatuse liikmega abilinnapeale selgitada, miks meil on tööjõukuludesse nii palju raha juurde vaja panna. Täna protsenti lubada on väga raske, alates 13. oktoobrist algavad ametiühinguga läbirääkimised, kuulame ära nende sisendi. Nii kui uudised tuleb, anname teada. Majandusteadlased ennustavad majanduslangust, meile tuleb seda enam fookust, seda enam kasutatakse ühistransporti, ootused meile seda suuremad. Ootame veel natuke, aga juhatus on seda meelt, et palgakorrektuure tuleb teha ja võimalikult ruttu. Tahad sa lisada midagi, Andrei?
Andrei: Olen nõus, et meie eesmärk on, et meie palgatingimused oleksid sellised, mis hoiaksid ja meelitaksid juurde inimesi. Tänased olid head mingil hetkel, kuid täna on kindlasti meie prioriteet.
Kaido: Toon siia ühe slaidi vahele: meil on naiste osakaal 27% ja mehi 73%. Bussijuhte 1155, trollijuhte 115, trammijuhte 144 ja erivedude bussijuhte 46, kes teevad ka väärt tööd ja teenindavad umbes 750 abivajajat sotsiaaltranspordis.
Gerly: Päris kena number. Aastalõpp on lähenemas ja alati on olnud aastalõpupreemia. Kuidas sellega on?
Kaido: Mis sa ise arvad? Teeme esmalt termini selgeks: seda kutsutakse tulemustasuks ja aastalõpupreemiaks ja jõulupreemiaks. Juhatus on mõelnud sellele ja aastalõpupreemia tuleb. Tuleb samadel alustel nagu eelmine aasta, number aluseks võetud sama nagu eelmine aasta, millele oleme aga juhatuses mõelnud, oleme lisanud sisemiste reservide arvelt 100 eurot otsa. Et inimene tunneks end väärikalt aasta lõpus, plaan on, et preemia makstakse välja novembri lõpus, et saaks teha ettevalmistusi aasta lõpuks. Oleme otsustanud, et novembri lõpus see tuleb, tuleb palgast eraldi ehk ärge ehmatage, kui tuleb raha kahes osas novembri lõpus-detsembri alguses. Lisame sisemiste reservide arvelt 100 eurot ja seega tuleb veidi suurem summa kui eelmisel aastal. Tahad sa lisada midagi, Andrei?
Andrei: Sa rääkisid kõik väga hästi ära. Tunnetame väga, et tahaks palka tõsta ja et see on miski, mis on meie võimuses praegu ära teha.
Gerly: See rõõmustab kindlasti paljusid. Tulles bussijuhtide kriisi juurde, et töötajaid on vähe. Kas on mõeldav, et taastub 30 eurot vabast päevast tööle tulemise tasu?
Andrei: Kõigepealt aitäh, kellele veokorraldus helistab ja kes te olete valmis vabast päevast tööle tulema. Selline lisatasu tõepoolest kunagi oli, kas see taastub, peame vaatama komplektis. Teema on laual, aga otsuseid praegu veel tehtud ei ole.
Kaido: Selle teemaga on lubatud tulla juhatusse, peame vaatama teemat tervikuna. Üks selle juhatuse prioriteete on avatud suhtlemine ja kommunikatsioon, jälgige uudiseid ja neid otsuseid, mida juhatuses vastu võtame, võimendame. Igal töötajal on mõistlik teisipäeva hommikul oma meile vaadata ja nädala märksõnu lugeda. Kui loete sealt, et 30 eurot on tagasi, siis see otsus on vastu võetud. Loodame, et lähikuudel selle teema arutlusele võtame.
Andrei: Meil on puudus juhtidest, ca 70 inimest. Siin ka üleskutse, et kui teate kedagi, kes sooviks tulla, tagasi tulla ja üle tulla, siis kutsuge ja äkki me leiame ühise keele.
Kaido: Nagu teate, on ettevõte pannud välja väikese tasu. Kui see bussijuht on kauem kui katseaeg, on ettevõte pannud välja väikese preemia soovitajale. Kasutage võimalust: olge meie ruuporid, võtke sõber käekõrvale ja tooge meie ettevõttesse. Meil on äge ettevõte!
Gerly: Olen nõus. Liigume edasi. Andrei, kuidas edenevad sinu D-kategooria kursused?
Andrei: See nädal just käisin lõuna ajal sõitmas. Veel paar praktikatundi vaja teha ja siis saab Peetrile teooriaeksamit minna tegema ja siis juba riiklikule eksamile.
Gerly: Kuidas tunne oli?
Andrei: Tunne oli, et pole pikalt roolis istunud. Tuli kiiresti tagasi. Eesmärk on selle aasta lõpuks-uue aasta alguseks ära teha.
Kaido: Ma lisaks omalt poolt, et üks juht peab uudishimulik olema. Andrei rääkis bussi D-kategooria lubade tegemisest väga kirglikult. Kutsusin Peetri enda juurde esmaspäeval, et aru saada, mida see juhile tähendab. Ma ühtki lubadust ei tahaks enne anda, kui Peetriga räägitud.
Räägin ühe nalja, seda lubati mul teha. Käisin nädalavahetusel Saaremaal sõbral külas, teadupärast on seal palju kiviaedu ja tahtsin aidata tal oksi-puid vedada. Sõitsin ATV käruga selle kiviaia maha. Kohe tuli kiviaiaga seoses aga Peeter meelde. Sõbra aitamine läks väga kalliks, loodetavasti bussiga läheb paremini.
Gerly: Tallinna linnas meil kiviaedasid ei ole.
Kaido: Siin on palju autosid, veel suurem vastutus.
Gerly: Millal ja kas plaanitakse Kadaka teel avada taas töötajatele spordisaal?
Andrei: Ma esmalt ütleks, et kõigepealt tuleb seal remont esimesel korrusel. Täna on seal ruumis riiete ladu. Omal ajal sai see kinni pandud, sest seal olid halvad tingimused, seal polnud ventilatsiooni ja tekkis alternatiiv Stebby, mida kasutab täna umbes 600 meie töötajat ja kuus 30 euro ulatuses kasutada võimalik ka spordisaali endale sobivas kohas. See võrk, mida on sinna pandud, on päris suur ja seda aktiivselt kasutatakse. Kas spordisaal tuleb tagasi – mina pigem seda ei näe, sest meil on olemas alternatiiv, mis on mõistlikum ja mugavam. Küll aga on meil olemas lasketiir, mis ma usun jääb.
Kaido: Mina olen hariduselt õppinud ka 4 aastat kehakultuuri. Mulle kirglikult meeldib õpetaja olla. Kui ma kuulsin, et 2100st inimesest 600 kasutab seda Stebby võimalust, siis olen väga uhke oma töötajate üle, kes hoolitsevad oma tervise eest. Alati on hea, kui on vaimne ja füüsiline tasakaal. Tulge kasutage Stebbyt. Lisaks on meil majas olemas massaaživõimalus. Olen uhke, et see number nii suur on, arvasin, et see on väiksem.
Gerly: Nõustun, et Stebby on hea lahendus. Valikuid on palju ja igaüks leiab endale sobiva. Liigume aga edasi liiklusesse. Kaido, kas oskad öelda, millal hakatakse linnas korda looma ühistranspordiradadel, et sõiduautod ei sõidaks seal?
Kaido: Väga hea küsimus, aitäh. Nagu teate, siis enne TLT-sse tööle tulemist töötasin riigi Transpordiametis. Mind päriselt häirib Tallinna liikluses see, kui autod tihti kihutavad, teevad paremalt möödasõite ja lihtsalt kasutavad linna minekuks rada, mis on mõeldud meie veeremile. Mul on see märkmikus kirjas võtta PPA-ga ühendust sel teemal ning paluda sellele tähelepanu pöörata. Minu jaoks on see probleem samuti. Võtan kindlasti ühendust nendega ja plaanime sellele tähelepanu pöörata. Tahad sa midagi lisada, Andrei?
Andrei: Kahjuks on bussiradade järelevalve nagu liiklusjärelvalve mitte linna, vaid riigi teha. Linn on sel teemal mitmeid kordi politsei poole pöördunud. Nüüd tuli automaatsete liiklusjärelvalvekaamerate teema lauale ja omavalitsus sai võimaluse neid paigaldada. Taotlesime ka sinna võimalust bussiraja kasutust fikseerida ja automaatselt väljastada sõidukijuhtidele trahvikviitungeid. Ühelt poolt on meil uus Gonsiori täna tehtud ja teisalt alates raadiomajast bussid seisavad autode sabas. See anarhia, mis seal toimub, produtseerib ka liiklusrikkumisi teistes kohtades edasi. See seal toimuv on tõsine probleem, kõik on teadlikud, kuid käed jäävad lühikeseks või tegeletakse teiste prioriteetidega riigis.
Gerly: Oskate midagi kommenteerida: linnas on olemas ühistranspordi foorid, mis peaks töötama põhimõttel, et ühistranspordile antakse eelisõigus. Mitte kõik ei tööta. Kas sellega on võimalik midagi ette võtta?
Kaido: Tänane TLT juhatus seisab selgelt ettevõtte huvide eest. Meie huvi on see, et linnas ühistransport oleks prioriteet. Kuigi ise sõidame autoga, ma ise küll bussiga, aga see on väike isiklik buss. Me kindlasti arvame, et kompetentsikeskus asub täna TLT-s. Oleme partnerid Transpordiametile, Kommunaalametile, volikogu esimehele, linnapeale, abilinnapeadele, kellele iganes, ühel koosolekul mõned nädalad tagasi küsisime, et head linnajuhid, kuidas näete seda, kas ühistranspordiradade arendus on tulevikus prioriteet. Saime väga selge sõnumi, et jah, see on prioriteet. See on punkt üks: loodan, et majandus ei lähe nii hulluks, et ehitus seisma jääb. Andrei, sina räägi valgusfooridest.
Andrei: See puudutab nüüd rohkem seda valdkonda, mida varem kureerisin. Mulle tuli üllatuseks, et kusagil prioriteedisüsteem ei tööta. Oleks teadnud varem. Pärnu maanteel superministeeriumi juures on selline, mille funktsiooniks on anda rohelist tuld sõidukitele. Samuti linnas jätkub ühistranspordiradade rajamine, mis on parem alternatiiv. See on hea alternatiiv, kui ei ole võimalik ühistranspordirada eraldi teha. Kus võimalik, teeme kindlasti ühistranspordirada. Trammi foorindust mis puudutab, siis koos Vanasadama trammi projektiga oli vähemalt pool aastat tagasi Transpordiametil plaan tagada trammile roheline laine Majakast Südalinnani välja. Sellele tehti eelmisel aastal katsetusi Sitsi mäel trammi fooridega. Püüti leida optimum. Sellega linn jätkab. Usun, et ka tänavate rekonstrueerimiste käigus, näiteks Pärnu maantee, tehakse otseselt ümber ka lähtuvalt ühistranspordiraja loogikast. Näiteks Õnnepalee juures on ühistransport ühes koridoris, mis on ühistranspordirada. Vabaduse väljakust kaob see sisuliselt ära. Usun, et tulevikus üha rohkem on linnaruumis tänavaruumi, kus on ühistranspordiraja prioriteetsus. Näiteks Pärnu maanteel ja Narva maantee alates Mustast Luigest Viru ringini – see on see, kuhu linn liigub. Põhiprobleem on südalinnas. Ja Mustamäe tee on ka kindlasti tulevikus plaanis varustada bussirajaga.
Kaido: Tooksin veel välja Andrei jutust, et kui tulevad uued rekonstrueerimised, siis kindlasti muutub. Kolleegidele teadmiseks, siis järgmised paar aastat saavad olema meile kõigile Tallinna kesklinna piirkonnas suured väljakutsed. Bussijuhtidele, trammid pannakse tõenäoliselt mingiteks kuudeks kinni, trollidega saab sama keeruline olema. Linn on otsustanud koos meie ja teiste osapooltega – ehitaja, projekteerija – et Vanasadama tramm tuleb, meie jaoks tähendab see liiklusesse 23 uut trammi. Leping on sõlmitud. 2024. aasta suvel peaksid need trammid jõudma Eestisse, see on suur rõõm, olen suur trammiusku inimene, aga enne seda keeratakse kogu Tallinna kesklinn tagurpidi. Näiteks Hobujaama parkla kaob ära, sinna jäävad küll mõned liinid, Transpordiametiga räägime läbi, kuidas liinivõrku muudame. Klientidele ebamugavust tähendab see, kui bussid ei jõua õigel ajal peatusesse kohale ja see ei ole meist tingitud. Tallinn on 8-kujuline ja põhikoht keskel saab olema väga kriitiline. Mõned liinid ei saa näiteks teatud ajahetkel Viru Terminali. Tänavad on üles kaevatud. Järgmisest nädalast Pronksi ja Narva mnt rist läheb kinni. Järgmine suvi saab olema väga suur väljakutse. Ise oleme mures. Transpordiametiga tahaks saada võimalikult kiiresti need muudatused paika, et saaksime sisemiselt oma kolleegidega hakata neid jagama. Väljakutseid on lähiaastatel palju.
Andrei: Balti jaama ümbrus on teine koht, kus algab töö. Teed on kinni ja hullemaks seal läheb. Kogu Laikmaa ja Hobujaama, mis koos Viru Terminaliga töötavad kui üks tervik, see lõigatakse läbi ja saab olema väga keeruline, aga kui tahame uut trammi, tuleb see kohapeal valmis teha ja meile tuleb see periood keeruline. Marsruutide ümbertegemist eeldab see, iga nädal nende ümbertegemist lausa, aga kes on teede remonte üle elanud, need kujutavad ette, mida see tähendab. Sajakordses mastaabis see muidugi siin.
Kaido: Balti jaama kõrval asuva platsi ümbertegemine algab 15. oktoober. Kommunaalamet ütles koosolekul, et meie platsi see otseselt ei puuduta ja esimestel kuudel see sisse- ja väljasõitu ei puuduta, seal on ka trolliliinid ja muud asjad, kuid minu suur palve oli, et kui peaks puudutama, siis andku palun meile teada esimesel võimalusel. Hetkel puudutab esimese hooga pigem maaliinibusse.
Andrei: Kui Hobujaamas algab remont, siis bussid kolivad kas siis Balti jaama või mõni ka Paldiski maanteele trolli. Need bussid, mis hetkel on maakonnaliinid, mis seisavad Balti jaamas, need kolivad Linnahalli juurde. Nende ajutine plats tulevikus vähemalt remontide aegu saab seal olema. Selline see töökorraldus on. Lähiajal algab ka Rannamäe teel vana dispetšerpunkti maha lammutamine ja järgmisel aastal loodaks sinna saada kaasaegse.
Gerly: Tundub, et suured muudatused on ees ja natukene keeruliseks läheb liikluses. Paljud töötajad on mures ja tahavad teada, kas on midagi võimalik ette võtta uute peatustega, kus on ehitatud äärekivi nii kõrge, et ei saa trammidel ja osadel bussidel uksi avada?
Andrei: Oleme nendest teada andnud Kommunaalametile, seal on konkreetselt 2 peatust. Nad vaatavad praegu läbi tehnilisi lahendusi. Seal on vaja lihvida/freesida peatuste osa või teha midagi aluspinnaga. Kuna plaanis on seal suuremad remondid, siis neid vaadatakse koos. TLT ei saa siin midagi teha, aga lubame, et käime Kommunaalametile peale. Tegelikult on see teostatav, kes teavad, need teavad, kuidas parkida nii, et mitte kraapida ära ukse alumist äärt. Aga sellega igatahes tegeletakse.
Gerly: Väga hea, aitäh. Liigume edasi meie sõidukiparki puudutavate küsimusteni: trollide olevik ja tulevik? Kas on tulemas uusi trolle?
Kaido: Hästi kiire vastus on, et ei tea. Käime ka kolleegidel külas, kui satud trolliparki, siis tänased trollipargi tingimused jäävad juhatusele eriti silma. Sinna on vaja teha investeeringuid. Investeeringute maht on kusagil 100 miljonit. Oleme teinud analüüsi koos Transpordiametiga poliitikutele ja võrdluseks diiselbuss, gaasibuss, elektribuss ja troll – kulusid võrrelda jne. Siis see suurusjärk on umbes sama. Elektribussi ja trolli võrreldes, siis ühel on omad plussid, teisel omad. Ühel omad miinused, teisel omad. Lähikuul soovime ära sõlmida Eesti Vabariigis unikaalse lepingu, oleme teerajajad, järgmise aasta lõpus tulevad 15 uut elektribussi ja on võimalik optsiooniga soetada veel 15 elektribussi. Kas need võiksid asendada trolli või linnavõim otsustab, et kas trolli osas tuleb eraldi otsus, me veel ei tea, lähikuudel need otsused tulevad. Mida oleme arutanud veel: meie veeremipark on bussi osas väga hea, 3,9 aastat keskmine vanus, kuid me keegi ei oska arvata, kuidas energiaturg lähiaastatel käituma hakkab. Räägitakse, et biometaani osa Eestis suureneb – gaasibusside osas see positiivne. Samuti oli siin võimalus, et 48 tunniks elekter läheb ära – trollid, trammid, elektribuss jääb kohe seisma siis. Öeldakse, et diiselbuss on saatanast, on halb maailmale. Juhi ja juhatuse vaatenurgast arvame, et on oluline maandada riske, et oleks erinevad veeremid tulevikus, et igal juhul saaks kliendi ära teenindatud teadmata täpselt, mis hakkab saama või hindadega juhtuma hakkab. Täna teate: gaasi hind on 3x kõrgem kui diisli hind ja see on ka põhjus, miks me vanu diiselbusse ära ei anna. Ütlen välja: kuus hoiame 200 000 eurot kokku selle pealt.
Andrei: Üks asi on see, et kokku hoiame. Me tõesti ei julge neid tõesti ära anda. Ise näete: nagu peaminister eelmisel nädalal ütles, et elekter läheb ära ja et kogu elektritransport võib seisma jääda. Praegu on Nord Streamis paar auku ja paralleelselt Klaipeda ütleb, et Eestile ta järgmiseks aastaks ühtegi gaasiplaneeringut ei tee. Ehk siis arvan, et kõiki munasid ei tohi ühes korvis hoida. Arvan, et see on õige ja tulevikus saab olema veel õigem. Hoolimata sellest, et meie strateegias oli kirjas, et loobume täielikult diislitest, see oli poliitiline otsus. Mina selleks, et me edaspidi liiguksime, hoiaksin alati kolm varuvarianti. Mis puudutab trolli, küsimus ei ole otseselt trollis, sest elektribuss on sisuliselt sama. Meie oma töötajate poolt on ümber ehitatud trollid akutrollideks, need on sisuliselt elektribussid. Küsimus on laadimistaristus ja kus see paikneb. Tänapäevane troll, sõltumata sellest, kas jääme trollide või elektribusside peale, igal juhul peab olema akudega, saab olema selline, mis ei ole enam seotud kindlalt nende juhtmetega. Teatud kinnisvaraobjektid, kus täna paikneb troll, need vajavad muudatust ja sinna kohati ei ole mõistlik investeerida. See on tänane reaalsus.
Gerly: Tulles tagasi linnaliiklusest Kadakasse, siis nii mõnigi bussijuht on tundnud muret parkimiskohtade nummerdamise osas. Numbrid on küll kleepsudega pandud üles, kuid kas on plaanis ka maha joonistada?
Andrei: Vastus on jah, ka Kadaka teele joonistatakse numbrid maha. See hange on tehtud, just eelmise nädala lõpus allkirjastasime selle ära. Tähtaeg on 4. detsember. Termoplastikut saab panna, kui on +7 ning kuiv, kui on allapoole on jama ning garantiid, et püsib, ei ole, seega 4. detsember on tähtaeg, kuid ilmastikuoludest sõltuvalt võib midagi muutuda. Usun, et töö ei ole suur ja tehakse ära. Leping on sõlmitud.
Gerly: Väga hea. Usun, et siin said nii mõnedki küsimused vastuse. Liigume küsimustega viimase ploki juurde. Milline on juhatuse visioon TLT tuleviku osas? Mis võiks muutuda ja teistmoodi olla?
Kaido: Tegelikult suures pildis on organisatsioon vägevam kui välja paistab. Teatud kohtades organisatsiooni mõttes peame ette mõtlema tegevusi, kindlasti oleme ka lähiaastatel seotud edaspidi rahahulgaga, mida linnavõim meile annab. Peame rohkem tähelepanu pöörama koolitustele, näiteks teeninduskoolitustele, näiteks ökonoomne sõit ja muu – selline tänapäevane organisatsioon on lisaks spordivõimalustele, palgale, on ka see, et oluline on, et organisatsioon koolitab oma inimesi. Olen väga uhke täna nende küsimuste üle, see on tagasiside juhatusele, et mõtleme ühes suunas. Ei ole võimalik, et juht või juhatus istub ja teeb otsuseid. Hea organisatsioon on see, mis liigub ülevalt alla ja alt üles. Need samas mured on meil laual olnud. Soovime kaasaegset teenindusorganisatsiooni, et töötingimused paraneksid, et töötajad oleksid uhked, mina isiklikult sooviksin, et oleksime sina-mina-meie vormi peal. Me oleme kõik siin organisatsioonis võrdsed. Mõnele on antud natuke rohkem vastutust, kui mulle öeldaks, et mine võta see buss, tramm, troll, ma vist jookseks minema. Ma ei saaks hakkama. Meile igaühele on antud oma roll, vastutus. Siis räägitakse organisatsioonist vägevaid lugusid. Oleme juhatusega kokku leppinud, et kui eelarve saab tehtud, siis vaatame 3-5 aasta visiooni, kuhu liikuda tahame, kas on mõni teenus, mida veel võiksime pakkuda, kas on mõni linnapiiride ülene teenus või midagi muud, kuidas linnaelanike elu paremaks muuta. Need arutelud alles tulevad. Soovid sa midagi lisada, Andrei?
Andrei: Kui rääkida sellest suunast, töötingimuste parandamine, siis elektritransport on kindlasti see, mis saab kõige suurema tõuke. Kui bussidest saime uuendatud 350 bussi, need on tuttuued, 200 erineva vanusega, sisuliselt okeid, siis trammid, peale GAFide on selgelt ajast maas. 23 trammi leping on allkirjastatud, sisuliselt see tähendab kolmandiku ulatuses veeremi uuendamist, trammid muudavad pilti ja 2 aasta pärast on need täiesti teistsugused. Elektritransport busside ja trollide mõttes on see küsimus, mis üleval. Mis puudutab organisatsiooni, siis organisatsioon ise aga muutub üha enam klassikaliseks ettevõtteks, sest täna oleme maksumaksja rahaga toimetav asutus. Efektiivsus on väga hea, tehniline pool nagu autoservice, peame võtma välja efektiivsuse ka veokorralduses, põhiraha, mida teenime või hoiame on seal, kui efektiivselt on korraldatud logistika, see on see, kuhu suunata meie teravik.
Kaido: Kui rääkida töötingimustest laiemalt, siis meie remondibaas on täna Eesti tipp, oleme väga uhked inimeste üle, kes seal töötavad. Kas see hoone on kaasaegne, see on see, millele peame mõtlema, kuidas käitume selle hoonega 3-5 aasta vaates, eelkõige jutt käib näiteks Kadaka tee remondibaasist, tuleb üle vaadata. Need arutelud alles tulevad, vabandan, et 2 kuu jooksul ei ole veel suutnud kõike ära lahendada, küll võtame ükshaaval ja saame kõigele lahenduse.
Andrei: Meie prioriteet on olnud suurema koguse töötajate igapäevased töötingimused. Lõppjaamad – sisuliselt on praktiliselt ring peal. Sel aastal tehakse kõik praktiliselt ära, järgmisel aastal siis Rannamäe tee. Pesulad: Kadaka on tehtud. Peterburi tee pesula on ajast ja arust oleme ausad. Kadaka tee esimene korrus on ajast ja aust. Need on meie prioriteedid. Teiselt poolt peame vaatama, mis saab tehnilise remondibaasiga, millised investeeringud saab ja on vaja sinna teha – kas see maja üldse püsib – ideaalis oleks see vaja kokku lükata ja uus teha, oleks odavam. Kas saab seda teha, millises ulatuses, on iseküsimus. Need prioriteedid saavad ette võetud kohe, kui eesliini töötajate töötingimuste probleemid on lahendatud.
Gerly: Väga hea, tänan siia tulemast ja küsimustele vastamast. Meie põnev tund on läbi saamas.
Kaido: Meie keskel on organisatsioonis palju muukeelseid vaatajaid ja kuulajaid. Kui mõni küsimus või vastus ei olnud päris selge, siis teadmiseks, et selle tunni info tõlgitakse teile ära, saate subtiitritega loo, minge vaadake intranetis. Kommunikatsiooniga oleme ka kokku leppinud, et olulisemad teemad kirjutatakse välja, saadetakse meilile ning pannakse intranetti. Loodan, et igaüks meie 2100 töötajast said oma küsimustele vastused, mis teda huvitasid. Olen väga tänulik selle panuse eest, mida teete iga päev hommiku kella 5st kuni õhtu poole 1ni teete. Tegelikult ka öisel ajal pesevad inimesed busse, trolle, tramme, hoiavad meie taristut korras. Aitäh teile selle panuse eest, pingutame edasi ning oleme uhked oma organisatsiooni üle.
Andrei: Räägin sama vene keeles üle.
Gerly: Uute põnevate kohtumisteni ja kena tööpäeva jätku meile kõigile!
Andrei ja Kaido: Aitäh!
