Vaimne tervis on meie endi kätes
Sellest kevadest TLT töötajatele vajadusepõhiselt tuge pakkuv psühholoog ja coach Taimi Elenurm selgitab, kui oluline on hoolitseda igapäevaselt oma vaimse ja füüsilise tervise eest.
„Kuigi töökohustused on olulised ja kõike on vaja teha justkui alati nüüd ja kohe, tuleb osata märgata piiri, kui pinge või kurnatus muutub liiga suureks,“ sõnab ta. Lisaks tullakse tema jutule ka eraeluliste probleemidega, sest eks töö ja eraelu käivadki käsikäes ning kui ühes valdkonnas on probleeme, mõjutab see paratamatult ka muid eluvaldkondi. Psühholoog on täheldanud, et inimestes on ärevus ja masendus sündmuste pärast Euroopas ja lähiriikides ning sõja ja majandussurutise paine. „See teeb inimesed ka igapäevaelu probleemide suhtes haavatavamaks,“ tõdeb ta. Samuti igatsetakse lähedaste inimsuhete järele, mis igapäevarutus kipuvad unarusse jääma.
Taimi Elenurme sõnul on võimalik leida soovi korral kohtumiseks sobiv aeg paari päeva kuni nädala jooksul. Olenevalt inimese eelistusest saab toimuda kohtumine kas isiklikult või veebi vahendusel. Juba eelnevalt tasub kodus oma mõtteid korrastada: mõelda läbi teemad ja küsimused, millele otsitakse vastust, samuti seigad ja sündmused, mis on olulisena mällu talletunud seoses teema või probleemiga, mille arutamist kavandatakse. Mõlemal juhul algab vestlus tavaliselt kontakti loomise ja teemade täpsustamisega. „Seejärel sõnastame, milline võiks olla vestluse eesmärk ehk tulemus. Edasi keskendume võimalikele alateemadele: väljakutsetele, probleemidele, muutustele töös või eraelus, mis vastuvõtule tulnule muret teevad. Arutame läbi, millised võiksid olla võimalused takistuste ületamiseks, otsime lahendusi ja kavandame muudatusi. See käib läbi erinevate harjutuste ning praktiliste (mõtlemis)ülesannete – vahetevahel on mõistlik ka jätta „kodune ülesanne.“ Sessiooni lõpuks teeme kokkuvõtte peamisest, mis väärib ellu rakendamist,“ selgitab ta omalt poolt protsessi.
Millised on aga normaalse stressi tunnused? „Peamine on mõista, et stress on normaalne, kui see kestab lühikest aega ning inimene suudab seejärel taastuda. Krooniline ja pikaleveninud stress ei ole aga ei füüsilisele ega vaimsele tervisele hea. Kindlasti on ohumärkideks järgmised käitumuslikud märgid: kui tehakse oma töös juba mitu nädalat järjest rohkem vigu kui tavaliselt, on ettearvamatu käitumine, hakatakse reageerima üliemotsionaalselt, tõmbutakse teistest eemale, ei huvita enam ühisüritused ja puudutakse planeerimatult. Hakatakse tarbima senisest tunduvalt rohkem ja sagedamini kohvi, alkoholi, sigarette või rahusteid. Emotsionaalsete reaktsioonidena olukorrale saab käsitleda sagenevaid kaebusi töökoormuse, kolleegide või juhtkonna vähese toetuse üle, liigset keskendumist õiglase käitumise teemadele, konfliktide sagenemist juhi või kolleegidega. Muret teevad ka vaimse „vormi“ halvenemine ehk raskused tööülesannete täitmisel, suutmatus keskenduda ja otsustada, mäluprobleemid, vähene enesekindlus, aeglasem reaktsioon. Füüsiliselt aga uneprobleemid, peavalud, püsiv väsimus ja kurnatud olek, valud/liigestes ja liigastes valud, kaalu tõus või langemine, räsitud välimus ning seedehäired.
Taimi Elenurm paneb südamele, et tulla tuleks pigem varem kui hiljem, sest jagatud mure on pool muret – seda võib ta kinnitada. Paraku tullakse enamasti alles siis, kui pinge juba väljakannatamatuks on muutunud, kuid sel juhul võtab selguse loomine ja lahendusteni jõudmine paraku rohkem aega ja on ka keerulisem. Igapäevaseks oma seisundi parandamiseks soovitab ta TLT töötajatele, et kui vaim on väsinud, siis tasub koormata keha (teha pisikesi liikumispause, sirutada ja painutada keha ning minna õue kõndima) ning kui keha on väsinud, siis saab jälle koormata meeli ja vaimu. Oluline on treenida ja harjutada endas hea vaimse vormi hoidmist – sallivat mõttelaadi ja vaimset paindlikkust. See aitab olla tugevam keerulistes olukordades ning saavutada stressikarastatust. Tasub vaadata asju ka teiste vaatenurgast ja kuulata teine inimene ära, et mõista, kuidas ja miks tema näeb asju nii nagu näeb ja sekkuda alles siis, kui teisiti ei saa. Tuleb usaldada, et enamus kolleegidest tahavad tööl toime tulla ja oma töö hästi ära teha ja et probleemid sünnivad mitte pahatahtlikkusest, vaid siis, kui enam ei oska, ei tea või ei suuda. “Proovige aidata kaaslane rajale tagasi teda kuulates ja mõistes, pakkudes tuge, kuni ta jälle jaksab. Paljude probleemidega on nii, et kuidas ise neid sõnastame – (st millise tooniga olukorda või seisundit kirjeldame), sellise reaktsiooni saame ka teistelt tagasi,“ tõdeb ta.
Kel soov tulla vastuvõtule, saab Taimi Elenurmega kontakti kas kirjutades taimi.elenurm@mail.ee või helistades +372 5150922.
