Kaido Padar: Karussell ei hakka juba homsest tiirlema

Küll aga tiirleb fotol olev karussell ehk vaateratas pealinnas iga päev ning hea ilma korral avanevad sealt kaunid vaated. Foto: Mark Kitajev

Viimasel ajal on meie ettevõtte töötajate seas levinud kuuldused, et kohe-kohe minnakse bussigraafikute koostamisel üle niinimetatud karussellimeetodile. Iga uus asi toob endaga kahtlusi ja mõningast vastuseisu, nii selgi korral. Agaramad vandenõuteoreetikud hoiatavad, et tegemist on plaaniga seni selge ja toimiv töökorraldus asja eest teist taga segi lüüa ning kasu asemel tõusvat sellest üksnes kahju. Uute asjadega on juba kord nii, et seni, kuni pole täit selgust majas, tunduvad need ikka veidi hirmutavatena. Et toimuvast ülevaadet saada ja liigsed pinged maha võtta, pöördusid Siseuudised sel teemal kõige pädevama inimese ehk siis juhatuse liikme Kaido Padari poole, kes jagas teavet, kuidas karussell tegelikult tööle hakkab, kui kiirelt ja kas üldse uued reeglid kehtestatakse ning millist kasu sellest loodetakse. Allpool toome ära tema poolt kõneldu.

Mida karussellimeetod endast kujutab?

Tegemist on mujal üsna laialt levinud tavaga, et ühistransporti osutavas ettevõttes pole bussijuhid kinnistatud ühele kindlale sõidukile ning ka võimalike teenindatavate liinide arv on märksa suurem, kui seni meie ettevõttes tavaks. Muidugi on siin veel erinevad võimalused. Esiteks, et vahetatakse nii busse kui liine. Teiseks, et vahetusse lähevad üksnes bussid. Kolmandaks, et bussid on siiski kinnistatud kindlatele juhtidele, ent liinid muutuvad igapäevaselt. Lisaks sellele veel ka võimalus, et me ei hakkagi karusselli kasutama ning kõik jätkub nagu seni.

Millest see oleneb?

Rääkides karussellimeetodi kasutuselevõtust TLT-s, siis otsusteni kulub veel üksjagu aega. Hetkel alustame süsteemi testimisega ehk siis tahame saada vastust, kas selle rakendamisel tekib kokkuhoid, sest muutusi muutuste eneste pärast pole kellelegi tarvis. Igal uuendusel on eesmärk ja karussellmeetodi puhul on selleks kokkuhoid.

Kui selgub, et karussellmeetod annab kokkuhoidu, siis milleks vabanevaid vahendeid kasutatakse?

Ettevõtte tegevuse planeerimisel on TLT juhatuse esimene prioriteet luua piisav ressurss töötajate palgatõusuks. Mida motiveeritumad on töötajad, seda paremad on ettevõtte tulemused ja olgem ausad, suurim motivaator on korralik palk ning selle nimel, et palganumbrid kasvaksid, me lahendusi otsimegi.

Sotsiaalmeedias ja koridorivestlustes on mõned meie inimesed avaldanud arvamust, et üleminek karussellile on kavas juba lähiajal ning selline kiirustamine ei too endaga midagi head. Kuidas sellesse suhtuda?

Oluliste otsuste puhul tormab üksnes rumal või hoolimatu. Loodan, et meid ei saa süüdistada kummaski. Valmistume otsuste vastuvõtmiseks põhjalikult ning uisapäisa ei talita. Nii on kavas viia läbi eelnev ettevalmistustöö, mille esimeseks etapiks on selgitada välja, kas karussellist tõuseb tulu ning seejärel, milline eelpoolnimetatud variantidest tundub töötajate vaates kõige vastuvõetavam. Selleks oleme kaasanud Iisraelist koostööpartneri Optibus, millel on pikaajaline karusselli rakendamise kogemus. Kasutame nende andmesisestusplatvormi, kuhu sisestame meid iseloomustavad arvud, et sel viisil saada korralik analüüs hetkeseisust ning tulevikuvõimalustest. Otsuseni jõudmiseks kulub aga veel palju aega.

Nii et kohe ei juhtu midagi?

Esimeste tulemusteni, mille põhjal hakata otsust kujundama, jõuame suve keskel. Alles siis, kui analüüs näitab, et mäng vääriks küünlaid, saame minna järgmiste etappide juurde, näiteks selgitada välja, millised on karusselli käivitamisega kaasnevad lisakulud ning kas need kokkuhoitud vahendeid ära ei söö. Lahtisi otsi on veel mitmeid ja isegi siis, kui numbrid peaks näitama, et on võimalik saavutada märkimisväärne kokkuhoid, ei saa me karussellimeetodit rakendada enne, kui kesklinnas lõppevad Vanasadama trammiühenduse ja tänavate renoveerimisega seotud suuremahulised ehitustööd.

Inimesi erutab seegi, kuidas jaguneb vastutus sõidukite eest, kui juhid pole nende külge kinnistatud?

Karusselli käivitamise ettevalmistuse käigus tuleb üle vaadata ka avariide registreerimise, kahjude hindamise ning juhi isikliku vastutuse süsteem. Siingi tuleb lähtuda töötajate huvidest, et keegi asjatult ei kannataks. Tegelikult peab seda tegema nii ehk teisiti, sest tuleb lõpetada praegune ebaotstarbekas ressursside raiskamine, kus peegli kriimustamise pärast väntsutatakse inimest pool aastat, täites lõputult mingeid pabereid ja toimetades juurdlust. Aga see on pikem jutt ning usun, et leiame siingi kõigile osapooltele vastuvõetava lahenduse.

Seega võib kinnitada, et ilma töötajatega aru pidamata otsuseid ei sünni?

Kui tippjuhid hakkavad ilma töötajatega nõu pidamata otsuseid langetama, kuulub nende juhtimiskultuur aastate tagusesse aega. Ei tahaks küll sellise häbiga elada, et oma ettevõtte inimestega erinevat jalga astun. Me arutame võimalikke ümberkorraldusi nii ametiühingu esindajate, VKO juhtide kui ka töötajatega ning leiame koos parima lahenduse.

Kas saab olla kindel, et inimeste soovide ja ettepanekutega arvestatakse?

See on elementaarne. Lisaks võin lubada, et kedagi ei sunnita midagi vastumeelset tegema. Kui inimene ei taha ega tohigi sõita lõõtsaga, siis selleks ka ei kohustata ja kindlasti jääb liinide arv, kuhu võidakse juht suunata, piiratuks kindla arvu võimalustega.

Kas võib öelda, et asjatult muretseda pole põhjust?

Enesestki mõista ei maksa muretseda, sest rõõmsa meelega on nii tööl kui ka kodus kergem toimetada. Kui aga tõsiselt rääkida, siis oleme ju siin TLT-s üks meeskond ja seisame ühiste eesmärkide eest. Ei homme ega aasta pärast teki olukorda, kus bussijuhid ei tea hommikul tööle tulles, milline buss ja mis liin neid ootab. Usaldame üksteist.

Tekst: Ivo Parbus

6